17.

Siinsed inimesed on kõik vastutulelikud ja sõbralikud. Poleks uskunudki. Kui oled vähegi nõutud pilguga, tuleb keegi sulle kohe appi. Samas peab tõdema, et kui teed tänaval vähegi teadjama ja kindlama näo pähe, siis tullakse jällegist abi küsima - ohneidõnnetuid.

Kui satud siin kogemata kellelegi pikemalt otsa vaatama, ütlevad nad tere. Mina loomulikult kohmetun, siis kohe punastan natuke ega suuda midagi öelda. Samastun vaikselt harjukeskmisega.

Inimesed on siin ilusad. Kõik on ilus. Maailm on ilus. Olen vist jälle armunud. Armunud siin igasse päeva, lilleõite ja imeilusatesse kookidesse boulangerie aknal! Ah, mis ma nüüd... tegelikult olen armunud kõigesse, mida siin näen, kuulen ja tunnen. Nagu Tartuski nagu koduski.

Siin on palju head veini. Kurjaa. Tooge mulle veiniklaase enne kui õgin end juustust veel üheks suureks täiskuuks!