Algus. reis. Kõik.

Täiesti üksi nii pikk reis. Täiesti esimest korda. Heh. Frankfurdi lend jäi pool tundi hiljaks.Väike paanika tekkis, sest hilinemisega jõudis lennuk 16.15 Frankfurti ja mu NYC lend väljus 17.00. Nii-nii. Jõuab, ei jõua? Kuidas- mismoodi? Mis värava number on, kui kaugel see on?

Nojah. Murphy seadus. Lennuk maandus Frankfurti. Minu ette sattus üks mees, kellel näis väga palju aega olevat. Sättis oma 5 minutit oma kohvreid. Nonii. Kõik tema järgi ootavad inimesed ja minu natuke pahur pilk ka ei aidanud. Ok. Õnneks läks vaid 5 minutit - natuke muserdas see fakt, et esimene buss oli see tõttu juba lahkunud. Seega sain oodata kõiki ülejäänud reisijad, kuna olin esimene, kes astus bussi.... Saaga jätkub. Bussi ette sattus nii 20 km/h sõitev masin vms. Hmm. Näpud trummeldavad ja mu ees istub see sama tüüp tänu kellele jäin esimesest bussist maha...Nagu arvata ka oli, viis buss B terminali ja mul oli vaja terminali A minna, et jõuda oma NYC lennule. Ega sportimine halba ju tee.

Nii. Vaja veel koht saada. Frankfurdis millega pärast ei lastud. Selleks pidin kassas natuke rääkima ja seletama. Kuna olin üks viimastest või suisa viimane, siis oli mingi jama ka registreerimisega. Seletasid seal mitmekesi saksa keeles. Ma ei saanud täpselt aru. Parandan end kohe - ei saanud miillestki aru. Palju segadust oli, aga lõpp hea, kõik hea.

Loomulikult kõige selle keskel veendusin ma ka faktist, et maailm on väike. Kui jõudsin siis NYC lennuväravasse, siis seisis ees mul üks poiss. Ei saanud aru, kas ta seisab järjekorras v'i mis, Kõnetasin teda siis inglise keeles. Oh imet. Vaatan näkku, ei saagi aru, et mismoodikuidasmis. Ehks sain vastuseks, et võime ju eesti keeles ka rääkida. Hehee..See oli mu klassivend Kristo oma tüdruksõbraga, kes just lõpetasid lennule registreerimise. No tõesti!

Lend läks suhteliselt valutult. Ees istus üks väga aktiivne naine, kes koguaeg sahmerdas nõnda, et ta tool oli mul peaaegu näos. Samuti ei töötanud tal kõrvaklapid ja see tõttu elas ta veel pooleldi mu kõrvalistmel ka. Küll aint juhtmet pidi, aga siiski...Pani muigama.