NYC reisikiri

Ma ei saa ometigi ju oma kallitele romaanikirjutajale alla jääda!

11.aprill - pidupidupidu!
Lennujaamast võtsime nelja peale takso – hind tuli sama, mis bussigagi. Sihtpunktiks oli Grand Central. Taksost maha astudes tuli hetkeks kõhe tunne sisse - mul polnud õrna aimugi, kuhu poole pean minema-astuma. Teadsin vaid aadressi 37th Street. Võrreldes teiste linnaavastamistega, oli see emotsioon hoopiski midagi muud.
Õnneks oli mulle abiks udupeasust taluv Ingrid ja inimesed, kes oskasid suuna kätte näidata. Jõudsin täiesti ühes tükis Martini (Ingsu venna, kes oli nõus majutama)koju. Ja noh, kui aus olla, jalutas Ings poolele teele vastu ka.
Kuna tegu oli reede õhtuga, ei saand mitte teps koju jääda. Pärast väikest seiklust vihmas leidsimegi ühe täitsa vahva pubi/baari, kus tähistasime oma NYC saabumist.


12. aprill. - National Libary. Time Square
Esimene sihtpunkt oli National Libary, mille taga on ilus aed. Selles ilusas aias oli väga mõnus päikse käes beesitada ja oma esimest Starbucksi kohvi juua. Ärge nüüd arvake, et imetlesime sellist raamatukogu vaid väljast. Loomulikult tutvusime sealsete raamaturiiulitega ja leidsime isegi Eesti-Inglise diplomaatia sõnaraamatu...
Järgmine fotopaus oli meil Time Square'l, kus nägime peaaegu alasti kaboid. Jee!
Kolmas etapp: bändi Hot Chip kontserdile piletite otsimine. Käisime infobüroos. Sealt anti meile aadress, kus müüakse pileteid. See pole midagi nii kerge kui tundub! Esimest piletimüügi kohta me ei leidnud üles, seega otsustasime teise kasuks...Selleni oli pikk maa. Jalutsime mööda Broadway'd peaagu lõpuni, nägime k'iksugused nurgatagused poed ja natuke ka kultuursemaid asju - Wahsingtoni platsi ja NYC Ülikooli! Minnes tagasi piletite juurde - see pood oli suletud hoopis. Nojahh-- Selle asemel tuuritasime kohalikul kirbu turul.
Samas kvartalis asus ka üks väga hea Sushi restoran. Tomoe oli vist nimi . Algselt tekitas see kõik natuke kõhedust, kuna ma pole just suur sushi-sõber. Aga näe! See oli mu parim sushi kogemus! Kõik need erinevad maitsed, mida sai seal tund. Need on Ikka meelel ja keelel.
Nagu ka arvata, olime õhtuks väga väsinud. Broadway tänava jalutuskäik oli liiga pikk. Õppetund - metrood tuleb rohkem kasutada. Koju jõudes otsustasime, et teeme väikse uinaku - 30mintsa. Äratuskella me ei kuulnud ja ärkasime alles hiljem-hiljem, mil polnud enam mõtet kuskile minna.

13-aprill
Hommikul väikse hilinemisega jõudsime siis mustade linnaosa ühele jumalateenistusele. Täitsa huvitav oli - see kestis rohkem kui 2 tundi. See oli mulle ja Ingsule kergelt öeldes väsitav.
Kui juba Haarlemis olla, ei saand jätta vaatamata ka Columbia Ülikooli. Campust ei anna mu Lille'i ülikooli omaga võrreldagi... Tagasi sõiduks võtsime bussi, et näha koduteed, mitte aint musta tunnelit. Kodust liikusime Martini ja tema sõpradega ühte hispaania restorani. Järjekordselt väga hea! Jah. Reisil ajal tundsime end gurmaanidena.
Õhtul ootas meid Stand-up Comedy show'd. Eelneval päeval suutis üks poiss Broadway'l meile piletid maha ärida...Nojah. Nagu arvata ka oli, tõmmati meid natuke ninapidi. Show polnud isegi väljamüüdud ja koosnes turistidest, kes olid sama naiivsed olnud. Tegelikult see nii hull ka polnud. Nõme oli vaid see, et pidi vähemalt 15 dollari eest juua ostma. Õlu hind oli 9dollarit...

14.aprill - Boston.Harvadi Ülikool. Frozen Yogurt.
Et luua Bostoni meeleolu, pane taustaks mängima Augustana lugu Boston. Varahommikul startisime päevaks Bostoni. Linn oli tõesti ilus. Proovisime linnaavastamist ja shoplemist ühendada...Nojah.Õnneks otsustasime võtta bussieksursiooni. Saime soodsa pakkumise ka - kaks ühe hinnaga. "Trolly bus" tegi kuskile 45minutilise sõidu ümber linna. Juht rääkis väga kaasahaaravalt ajaloost ja tähtsamatest hoonetest.
Õhtul saime Ingsu sõbranna Becca ja siis Toomasega Harvardi ülikooli juures kokku. Väikseid viperdusi tekkis teineteise leidmisega ja loomulikult lisas tsipake närvilisust meie ajataju kadumine - olime nimelt hiljaks jäänud. /Mu kell on katki ja pea terve reis oli telefon tühi-katki/
Lõpp hea, kõik hea. Esmalt sai mindud õhtustama ühte väga armsassse-hubasesse restorani. Pärast seda tehti meile Harvardi campus tuur. Aehh. Teate! Kõik oli ilusam, kui oskasin ette kujutadagi. See raamatukogu, need hooned ja targad üliõpilased...võtab aint õhkama.
Lisaks kõigele heale, tutvustati Frozen Yogurt't värskete marjadega, millest sai ka meie lemmikmagustoit.


15.aprill
Oh tere ilus päev!
Vaja hakata asjalikuks! Hehee. Selle asjalikkuse all on nüüd mõeldud seda, et ostsime endale Citypass'id, millega saab külastada erinevaid muuseume,hooneid...ehk siis meie kultuuriprogramm(Ingsu blogis on loetelu)
See päev oli plaanis meil Empire State Building. Lisaks anti meile veelmuheda häälega audiogiid Tony, kes rääkis New Yorgist. Olen vist täitsa turist - mulle meeldis see. Hindan nüüd palju rohkem audiotuure. Usun, et selle "giidita" oleks üleval veetnud maksimaalselt 20 minutit fotoaparaadiga klõpsides. Seekord siis oli tuur+fotikas.
Missiooniks oli veel Mett'i jõuda...aga ajanappuse pärast ptsustasime tutvuda natuke poodide sisuga ja tegime jalutuskäigu Central Park'is. Korraks tekkis küll tunne nagu jalutaks kuskil linnast kaugel, ent kui pilgu heidad üles ja näed pilvelõhkujaid, siis tuleb reaalsus tagasi.
Kaua ei saanudki jalutada, kuna õhtused plaanid ootasid. Ruttasime koju, et minna Martiniga tema soovitatud india restorani. Heh. Restorani sisenedes tekkis korraks tunne, et äkki oleme eksinud kohaga. Koht oli suht selline...viisakalt öeldes kummaline. Selline natuke kiitsakas tuba, kust oli palju-palju...väga palju punast karda ja muid punaseid rippuvaid asjandusi laes. Seinasid ilustasid värvilised jõulukuuse tuled. Paris vahva oli leida punaste kaunistuste kõrvalt hõljuv Scooby-Doo rannapall. Mitte, et maitseelamus polnud hea, lihtsalt koht ise jättis natuke eredama mälestuse.
Sellega me õhtu ei lõppenud. Liikusime edasi ühte underground pubisse Iraani indie-rock'i kuulama. Muusika oli kaasakiskuv, aga üritus sai enne läbi, kui oleksin jõudnud minna näppu viskama. Muidu meenutas natuke Snow Patroli ja Ursulat.

16.aprill
Õnnitlused Mariale!!
Seekord oli plaanis külastada National History Museum'i - näha dinosauruste luukeresid ning teha tuur kosmosesse. See kosmosereis oli hästi vägev. Show toimus ühes saali, kus lakke ilmusid tähed ja planeedid. Seletati Maa tekkimislugu ja üldse natuke kosmose minevikust, olevikust ja tulevikust. Hiljem jalutasime muuseumis niisama ringi ja nägime kõiksugu elukaid-asukaid.
Linna jõudmiseks läbisime järjekordselt Central Park'i. Nagu New Yorgis kohane, siis järjekordselt tuli keegi võõras rääkima. . Mina suhtun siiski natuke skeptiliselt võõrastesse. Nüüd oli natuke teisitmoodi - kasutades tema endi sõnul " one attractive mann", kes pakkus meile kutset ühe MoMa näituse eelavamisele. Sellele oli natuke raske ära öelda ning kogemus oli ka seda väärt. Rääkides natuke ürituse tausta - See oli mõeldud kõigile muuseumi liikmetele. Ameerikas on nimelt nii, et kodanikud toetavad ise rahaliselt muuseumi, masktes kuus x-summa. Pole ime, et need muuseumid nii ilusad ja suured siis on! Selle summa eest saavad nad ka tasuta muuseumi külastada ja muid eelisi - Natuke kohmetu oli minna sellisele üritusele sättimata ja teades, et teksad võivad iga hetk katki minna. Õnneks nagu New Yorgis ikka leidus seal igasuguseid - mõned, kes olid väga shikilt üles löönud ja teised, kes olid nagu meie Ingsuga - teksad ja mingi suvakas pluus. Õhtul tutvusime sealsete poolakatega ja ühe ameeriklasega, kes kujundas interneti ajalehte. Kõik nad jagasid natuke elutarkust ja nippe, mis tulid meie turismi kavas igati kasuks.

17.aprill
Hommikul jokutasime kuidagi ära ja see pärast kadus pool päeva ei teagi kuhu...Alustasime siis Wall Street'i lähedal shoppamisega ja natuke piilusime kvartalit ka. Põhiliselt ümbritsesid meid pintsakkilplased.
Lõunatada otsustasime hiina kiirrestos. Selleks rändasime China Town'i. Seal pidi natuke seiklema, mis oli täitsa vahva. Tänavad olid kilakola täis ja igaüks püüdis sind oma ostukoridori meelitada.
Õhtul oli plaanis jõuda ka Manhattani paadisõidule, aga jäi ära. Poed jäid teele ette....Mul kella polnud ja telefon oli omadega kaputt. Seega mu ajataju oli suht null.

18.aprill.
Eelnev õhtu sai otsustatud, et tuleb ikka rohkem ringi käia ja näha. Hommikul siis jalutuskäiku MoMa'sse. Jah. Käisime küll seal üks õhtu varem, aga siis oli teine mõte seal. MoMa oli päris vägev. Ma sattusin vaimustusse ühtedest ketsidest - kui sa nendega jooksed-käid, siis nad koguvad energiat endase ning hiljem saab neist elektrit! Kogu ülemine korrus oli taolisi leiutisi täis. Alumistel korrustel olid aint maalid ja mõned üksikud suuremad kunstiteosed. Loomulikult sai ära nähtud ka Andy Warhole Marilyn Monroe originaal printmaking!
Meil oli veel teisi plaane päevaks, aga lõuna täitus mu kleidipaanikaga. Õppetund mulle - mingi korralik kleit/seelik ei võta kunagi kohvris liigselt ruumi. Enne reisi olin just silmitsenud üht oma kleiti ja otsustanud, et jätan selle ikka koju. Too päev kirusin ikka päris mitu korda end. Eks järgmine kord tean. NImelt saime me kutse laupäevasele galale(loe 19.aprilli alt), kus oli vaja kanda korralikku riietust ju. Nojaaah.
Õhtupooliku võtsime vastu Manhattani ümber paadiga sõites. Aehh...ma nii jumaldan paadisõite. Paadile läksime valges ja naasesime õhtu tuledes. Nii ilus oli.

19.aprill
Järjekordne varajane äratus. See kord oli plaanis Washington D.C's veeta nädalavahetus koos teiste eestlastega(Martin, Kristi, Heleri, Mari-Liis ja Taimar, kelle juures ööbisime)
Ingsuga saime oma Praha suveülikooli koridnaatorilt Matti'lt kutse Balti Fondi Galale. Enne Galat käisime veel lõunatamas Matt'ga ning Stephaniega, kes oli ka meiega olnud Prahas. Kõige nende väikeste sehkelduse kõrvalt üritasime avastada veel natuke Georgetowni ja nautide imesooja ilma(28 kraadi sooja). Olin õnnelik, et otsustasin hommikul maika ja heledate teksade kasuks...Ings kandis nimelt musti teksaseid...aehh.
Nagu arvata oli, koosnes Gala vanainimestest. Samas kohtas seal ka TFAS inimesi, kes tegelikult sponsoreerisid meie minekut Prahasse. Õhtul sai tutvutud mõndade uutega ja jälle unustatud nimed. Peaksin pärast igat üritust vist kirjutama nimed üles või looma mingi süsteemi.
Kuksil 11ne paiku sai ametlik osa läbi ja Ingsuga liikusime teiste eestlaste seltskonda, et nautida ka kohalikku ööelu. Õhtu lõppes meil salsa klubis. Mehed olid seal väga agarad tantsijad. Oma väsimust ja mitte tantsusoovi oli kohalikele vuntsidele natuke keeruline seletada. Ei tahtnud uskuda...


20. aprill
Langeb mu pähe vihma tilk, tilk...
Kuna eelmine päev oli nii ilus olnud, siis pühapäeval kallas nagu oavarrest.
Hommikul otsustasime kogu eesti seltskonna mina lõunatama. Mina panin oma hommikuse valikuga natuke puusse -hommikurestoranis ei tasu võta Kreeka salatit! Jää omletile truuks.
Ikuna ilm oli seesugune terve päev, otsustasime vaadata filmi "Gone Baby Gone". Enne äraminekut külastasime Eesti saatkonda ja nägime Taimari töönurga ära.

21.aprill
Hommikul ruttasime Guggenheimi muuseumi avastama. Seal oli just Cai Guo Quiang ekspositsioon - püssirohuga tehtud kunstiteosed. Mulle meeldisid videod, mis näitas, kuidas neid joonistusi tehti. See juba tundus omaette kunst. Läbi kuue korruse rippusid veel autod laseritega. Kahjuks oli muuseumis pildistamine keelatud, seega tuleb uurida Guggenheimi kodukalt või minna ise kohale.
Lõunaks läksime ÜRO'sse Martinile külla. Tegi hoones väikse eksursiooni ja pärast suundusime sealsesse sööklasse sööma. Valik oli hea ja odav! mmm!
Õhtul saime kokku ühe eesti tüdruku Meritiga ning läksime üht sushi-tai toidu restorani ning nautisin oma viimast õhtut NYC.


22.aprill
Viimaseks muuseumiks jäi meil Mett. Kuna ilm oli ilus, otsustasime jalutada sinna. See oli suht pikk maa ja kuna hommikusöök oli kesiseks jäänud, leidsime, et üks hot dog ei tee paha. Ei saand ju lahkuda, maitsmata kohalikku "spetsialiteeti".
Muuseumi läbisime suht tempokalt - hiljemalt kell viis pidin olema lennujaamas! Sedasi kiiresti mööduski reis. Lennukis maha istudes mõtlesin, et nii palju jäi veel avastada!